Füüsiline aktiivsus

Laadige alla
Küsimus Mõiste Definitsioon / kirjeldus
2.10 Aktiivne paus Aktiivne paus on lühike füüsilise aktiivsuse periood, mis teeb õppetöös pausi, et õppijate aktiivsust suurendada või vähendada. Selle optimaalseks kasutamiseks tuleb leida olukorras kõige paremini sobiv hetk, st just see hetk, kus väheneva aktiivsuse tõttu õpilaste tähelepanu hajub ja nende õppimistõhusus nõrgeneb või kus nad muutuvad liiga aktiivseks ja hakkavad õppimisprotsessi segama. Need lühipausid ei seostu õppetüki sisuga ning võivad toimuda tunni alguses, keskel või lõpus.
2.17 Aktiivne/dünaamiline istumine Lapsed on harjunud koolis pikka aega istuma, aga sellel võib olla halb mõju nende arengule ja keskendumisvõimele. Näiteks võib liiga pikk istumine takistada vereringlust, mistõttu tekib aju halb hapnikuvarustus ja seljalihaste tugev stress. Ettepoole või tahapoole kallutamisega ning pea kallutamisega või käele toetamisega püüab keha seda kompenseerida. Dünaamiline ehk aktiivne istumine tähendab, et lastel lubatakse sagedasti istumisasendit muuta. Õpilased saavad teada, et nad tohivad erinevaid istumisasendeid võtta, teistsuguseid toolipõhju või toole kasutada. See vähendab sisemisi pingeid ja parandab keskendumisvõimet.
2.9 Aktiivsed koduülesanded Üks viis motiveerida õpilasi väljaspool kooli aktiivsed olema, on aktiivsed koduülesanded. Aktiivsed koduülesanded koosnevad ülesannetest, mis seonduvad liikumisega. Siin on tähtis aktiivseid koduülesandeid kõigepealt õpilastele selgitada ja demonstreerida. Aktiivsete koduülesannete eeliseks on, et õpilased on aktiivsed oma kodus, ohutus keskkonnas. Seega ei ole nad teiste silma all, kui neil ülesanne kõige paremini välja ei tule. Aktiivsete koduülesannete jaoks on olemas mitmeid erinevaid variante, sealhulgas keerukaid ülesandeid nagu pallidega või riidelappidega žongleerimine, aga ka lihtsaid, nagu lõõgastumis- ja hingamisharjutused.
2.23 Aktiivne õpe Aktiivse õppe meetod võimaldab õpilastel klassiruumis ringi liikuda ja istuvat eluviisi vähendada. Sel juhul on õppetunnid ette valmistatud nii, et õpilased saaksid selle sisu teada läbi liikumise, koos liikumisega või liikumisest ning seega kogemise, mõtlemise ja tegutsemise ning konteksti äratundmise kaudu. Sel viisil saavad õpilased õppetunni sisu erinevate kanalite kaudu endasse võtta ja läbi töötada. Sel moel õpitu jääb lapse mällu paremini püsima. Samal ajal stimuleerib lihastegevus ajuveresoonte, sünapside ja neuronite kasvu, suurendab hapniku ja toitainete voolu ajju, tõstab vere hormoonide sisaldust veres ning suurendab sel teel laste keskendumisvõimet ja parandab nende kognitiivseid võimeid ja psühholoogilist seisundit. Samuti hoiab aktiivne õpe alal õppimisrõõmu, sest rohkem igapäevase koolielu tegevusi pakuvad lastele suuremat rahulolu.
2.7 Aktiivne vahetund Aktiivse vahetunni eesmärgiks on aidata õpilastel rohkem mõelda vahetundidest kui võimalustest olla tundide vahepeal aktiivsed. Selleks vajavad nad juurdepääsu mänguväljakule, mis peab olema liikumissõbraliku disainiga. Aktiivsel vahetunnil õpivad õpilased omandama aktiivse kooli kontseptsiooni raames liikumise oskuseid, nii et mängulisus ja aktiivne vahetund muutuvad iseenesestmõistetavaks. See eeldab, et lapsed teevad spontaanselt koostööd, mängivad koos ja suhtlevad, mis annab oma osa nende sotsiaalsete oskuste arengusse. Aktiivne vahetund soodustab ka igapäevase koolielu rütmi, mis omakorda annab panuse õpilaste üldisesse heaolusse.
2.18 Õppeaineülesed tunnid Õppeaineülesed tunnid on õpetamise kontseptsioon ja organisatsiooniline vorm ning vahend väljuda individuaalsete õppeainete raamidest ja siduda erinevad õppeained omavahel temaatiliselt. Õppeaineülese õpetamise korral täidetakse samaaegselt kõigi kaasatud õppeainete eesmärgid. Õppeaineülene kehaline kasvatus teeb muuhulgas võimalikuks aktiivsema ja holistilisema õppe. Samuti saab selliseid teemasid nagu aus mäng või tervis erinevate õppeainete valguses käsitleda. Õppeaineüleste tundidega saab minna traditsioonilisest raamistikust kaugemale ja anda juurdepääs multidistsiplinaarsetele, teoreetilistele ja elulistele kontekstidele. Lisaks on kehalise kasvatusega võimalik tõsta õpilaste vaimne ja füüsiline aktiivsus suurepärasel moel holistilise tegevuse pädevustasemele.
2.12a Liikudes õppimine Liikudes õppimine on kontseptsioon, mis teeb aitab lastel õppida mänguliselt ja liikudes. Siin on õppimine ja liikumine samaaegsed, kuid muus osas mitteseotud, nt luuletuse õppimine batuudil hüpates või tantsides. See lähenemine ühendab motoorse mälu kognitiivsete funktsioonidega ja parandab omandatud teadmiste meenutamise võimet, kasutades samal ajal ära aju paremat toimimist. Selle lähenemise korral kasutatakse liikumist füsioloogilise ajustimulaatorina ja tavaliselt on see mõõduka kuni aktiivse intensiivsusega. Liikudes õppimise näideteks on sellised mängud nagu jooksu pealt dikteerimine või liikuv tähestik.
2.12.b Õppimine liikumise kaudu Liikumise kaudu õppimisel omandatakse õpitav liikumise abil. Selle puhul kasutatakse liikumist kognitiivsete ülesannete täitmiseks, nagu loendamiseks või arvutamiseks. See lähenemine kasutab liikumist õppevahendina. Näiteks ubade abil loendamise asemel loendavad lapsed palli põrgatades, käsi plaksutades, hüpates vms moel. Selle lähenemise korral on liikumise aktiivsus tavaliselt vähene kuni mõõdukas. Samuti on siin näideteks liikumisharjutused nagu ümber klassiruumi või mänguväljaku jooksmine, et edendada paremat arusaamist suurusest ja pikkusest.
2.20 Õuesõpe Õuesõpe on organiseeritud õppimine väljaspool klassiruumi kooli territooriumil, kooli läheduses või koolist eemal. Ruumilisel kaugusel ei ole suurt tähtsust, nii et ka koolihoov läheb õuesõppe kontseptsiooni alla, samuti nagu ekskursioon metsa või muuseumisse või geograafiatunni andmine matkal. Õuesõppes on aineteemad, mis haakuvad klassisõppega. Väljaspool kooli õppimiseks valitud koht seondub õpitavaga ja annab klassisõppega võrreldes paremad õpetamise võimalused.
2.1 Füüsiline aktiivsus Füüsiline aktiivsus on mis tahes liikumine, mida tekitavad skeletilihased ja mille tulemusena kulutatakse energiat rohkem on ainevahetuse baastase. Füüsilise aktiivsuse all mõeldakse praktiliselt igasugust liikumist nagu käimine, jalgrattasõit, tantsimine, meeskonnasport jne. Regulaarne füüsiline aktiivsus on üks kõige tähtsamaid elukvaliteeti mõjutavaid tegureid, mis annab olulise panuse tervise ja heaolu tagamisse. Sihipärane füüsilise aktiivsuse edendamine koolis aitab ennetada haiguste ja tervisehädade teket mis tahes vanuses, edendada õpilaste motoorika arengut ja tõsta nende õppimisvõimet kõigis õppeainetes.
2.5 Füüsiliselt aktiivne kool Füüsiliselt aktiivse kooli kontseptsioon ulatub tagasi Šveitsi pedagoogi Urs Illi juurde, kes töötas selle välja 80ndate keskpaigas, soovides tuua koolidesse rohkem liikumist. Füüsiliselt aktiivne kool motiveerib õpilasi elama aktiivsemat elu. See saadab õpilasi aktiivse õppena, annab edasi liikumise sisu ning annab aja ja ruumi mis tahes üldiseks füüsiliseks aktiivsuseks. Füüsiliselt aktiivne kool püüab juurutada traditsioonilises „istuvas koolis“ rohkem füüsilist aktiivsust ning toetab seega õpilaste tervist, arengut ja õppimist.
2.16 Lõõgastusfaasid Lõõgastusfaasidena mõistetakse õppetöös tehtavaid lühikesi pause koos väljastpoolt suunatavate liikumistegevustega, mis suunavad mõtted isikutele, esemetele, vaimsetele nähtustele või enda kehale. Harjutused on suunatud rahustamisele ja stressi leevendamisele. Lõõgastusfaasides toimub lühiajaline väljalülitumine, mis muuhulgas viib lihaspinge vähenemisele, rahutuse vähenemisele ja stressitunde ennetamisele ning suurendab keskendumisvõimet. Seega annavad lõõgastusfaasid panuse meeldivale õhkkonnale klassiruumis.

Kehaline kasvatus

Küsimus Mõiste Definitsioon / kirjeldus
PE 2.2 Kognitiivsed õpiväljundid Mõtlemisoskustele suunatud kognitiivsed õpiväljundid hõlmavad intellektuaalse lihtsustamise võimet koos probleemide lahendamise oskustega (probleemlahendamine). Adams ja N.E.Bloom, kognitiivsete õpiväljundite taksonoomia, J Med Libr Assoc. (2015)Jul; 103(3): 152–153. https://assesmentoflearningoutcomes.weebly.com/cognitive-learning-objectives.html
PE 2.5 Kujundav hindamine

Kujundav hindamine on igapäevane, sageli mitteformaalne hindamine, uurimaks õpilaste arusaamise taset. See aitab õpetajal otsustada, kuidas kõige paremini aidata õpilastel see arusaamine saavutada.

http://ccea.org.uk/curriculum/assess_progress/types_assessment/formative autor: Õppekavade, Eksamite ja Hindamiste Nõukogu 29 Clarendon Road, Clarendon Dock, Belfast, BT1 3BG
PE 2.19 Kaasamine Kaasav haridus on protsess, mis tugevdab haridussüsteemi võimet jõuda kogukonna õppijateni. Seega on see üldine põhimõte, mida peaksid järgima kõik hariduspoliitikad ja -praktikad, alustades usust, et haridus on põhiline inimõigus ja õiglasema ühiskonna alustala. Training Tools for Curriculum Development Reaching out for all Learners: a Resource Pack for supporting inclusive Education. IBE-UNESCOC.P. 1991211 Geneva, Switzerland (Šveits)
PE 2.2 Õpiväljundid Õpiväljundid kirjeldavad olulist ja vajalikku õpitavat, mille õppijad on omandanud ja mida nad suudavad kursuse või õppekava lõpus kindlalt esitada. Teisisõnu näitavad õpiväljundid, mida õppija kursuse või õppekava lõpuks teab ja teha suudab Prøitz, T.S. Educ Asse Eval Acc (2010) 22: 119. https://doi.org/10.1007/s11092-010-9097-8
PE 2.3 Liikumisalad Liikumisalad on liikumisega seotud alad kehalises kasvatuses. Need näitavad ära tegevused, millega kehalise kasvatuse tundides ning grupiviisilistes üldfüüsilistes tegevustes ja spordiga seonduvates tegevuskategooriates tegelema hakatakse. Nende hulgas võivad olla ühised spordiga seotud tegevused, oskused ja mängud või laiema tõlgendusena üldfüüsilised tegevused. Liikumisaladeks on näiteks mängud, kergejõustik, ujumine või veega seonduvad tegevused, tantsimine jne. Scheuer, C. (2016). Analysis of the National Curriculums for Physical Education in Luxembourg. SHAPE projekt.
PE 2.7 Riiklik õppekava

Õppekava on süstemaatiline kollektsioon juhiseid selle kohta, mida, miks, millal ja kuidas konkreetses kontekstis õpetatakse. Õppekava on oma olemuselt põhjalik ja on struktureeritud selge strateegilise visiooni ümber, mis kirjeldab kõigi õppijate holistilist ja kaasavat arendamist eesmärgiga anda neile vajalikud teadmised, oskused ja pädevused, tagamaks kvaliteetse õppimise.

Marope, M. 2017. Reconceptualizing and Repositioning Curriculum in the 21st Century: A Global Paradigm Shift. Geneva, UNESCO-IBE.; Stabback, P. 2016. What makes a Quality Curriculum? Geneva, IBE-UNESCO. In-Progress Reflections on Current and Critical Issues in Curriculum and Learning, No. 2. Geneva, IBE-UNESCO; Opertti, R. 2017. Curriculum in the Education 2030 Agenda: Latin America and the Caribbean. In-Progress Reflections on Current and Critical Issues in Curriculum, Leaning, and Assessment, No. 10.Geneva, IBE-UNESCO.
PE 2.6 Kaaslaste hindamine Kaaslaste hindamine on võimas meta-kognitiivne vahend. See kaasab õpilased õppimise protsessi ning arendab nende võimet omaenda õppimist ja oskuste arengut analüüsida ja kriitiliselt hinnata.
https://teaching.unsw.edu.au/peer-assessment
Kehaline kasvatus
(esineb paljudes küsimustes)		 Kehaline kasvatus on planeeritud progressiivne õpe, mis toimub kooli õppekava raames ja mida antakse kõigile õpilastele. See hõlmab nii „liikuma õppimist“ (st füüsiliselt pädevamaks muutumist) kui „õppimiseks liikumist“ (st liikumise kaudu õppimist, oskuste ja arusaamade ulatust, mis läheb kaugemale kui vaid füüsiline aktiivsus, näiteks koostöö teistega). Õppe kontekstiks on füüsiline aktiivsus, kus lapsed kogevad laia valikut tegevusi, nende hulgas sport ja tantsimine.
http://www.afpe.org.uk/physical-education/wp-content/uploads/Definition_of_PA_PE__School_Sport.pdf
PE 2.2 Füüsilised õpiväljundid

Füüsilised õpiväljundid märgivad, mida õpilaselt oodatakse, et ta õppetegevuse tulemusena TEHA suudab. (Vrd kognitiivsed õpiväljundid)

Jenkins, A. & Unwin, D. (2001) How to write learning outcomes. http://www.ncgia.ucsb.edu/education/curricula/giscc/units/forhttp://www.ncgia.ucsb.edu/education/curricula/giscc/units/format/outcomes.htmlm at/outcomes.html
PE 2.1 Koolipõhine õppekava See põhineb tsentraalse õppekava nõuetel selle kohta, mida õpilastel peab olema võimalus õppida. Koolidel soovitatakse kohandada tsentraalset õppekava, et töötada välja oma koolipõhine õppekava, aitamaks oma õpilastel saavutada nende õppesihid ja hariduse eesmärgid. Vastavate meetmete hulgas võivad olla õppesihtide kohandamine, sisu korralduse varieerimine, valikõpe, õppe-, õpetamis- ja hindamisstrateegiad. Seega kujutab koolipõhine õppekava endast tasakaalu riiklikult soovitatud õppekava ning koolide ja õpetajate autonoomia vahel.
https://www.edb.gov.hk/en/edu-system/primary-secondary/applicable-to-primary-secondary/sbss/school-based-curriculum-secondary/principle/definition.html ((kohandatud))
PE 2.6 Enesehinnang

Enesehinnang tähendab võimet anda hinnanguid enda isiklikule sooritusele, võimetele, omadustele ja/või oskustele. See eeldab, et isik võrdleks endale seatud isiklikke eesmärke varem seatud nõuetega (Schunk, 2012). Õpilased, kes annavad endale positiivseid hinnanguid, tunnevad end õppimise osas tõenäolisemalt edukatena ja on motiveeritud rohkem pingutama, sest nad on arvamusel, et suudavad jätkata uute teadmiste ja/või oskuste omandamist (Schunk, 1991).

Schunk, D. H. (2012). Learning Theories, an Educational Perspective (6th ed.). Boston, MA: Pearson Education Inc.

In https://www.scirp.org/(S(351jmbntvnsjt1aadkposzje))/reference/ReferencesPapers.aspx?ReferenceID=1368505
PE 2.2 Sotsiaalsed õpiväljundid

Sotsiaalse õppimise väljundite hulgas on (a) suhtlusoskuste areng, (b) inimeste vahelised suhted ja võime meeskonnaliikmeid kuulata ning (c) uskumused, ideede jagamine ja uute arusaamade koos ülesehitamine (Casey, 2013; Casey et al., 2009; Casey & Dyson, 2009; Dyson, 2001, 2002; Dyson & Strachan, 2000, 2004; Goudas & Magotsiou, 2009).

Casey, A. & Goodyear, V. A., (2015). Can cooperative learning achieve the four learning outcomes of physical education? A review of literature Quest,67(1),pp.56-72.
PE 2.4 Kokkuvõttev hinnang

Kokkuvõttev hinnang toimub tavaliselt pärast seda, kui õpilased on läbinud tööüksused või moodulid, iga semestri ja/või õppeaasta lõpus. Selle antav teave näitab edasiminekut ja saavutusi, tavaliselt hinnetega seotult või arvuliselt. Kokkuvõttev hinnang annab õpilastele, vanematele ja õpetajatele väärtuslikku teavet õpilase üldise soorituse kohta tema õpitee konkreetses punktis. See annab teavet tema edenemise kohta: aineteadmised; arusaamine; ning oskused ja võimed.

http://ccea.org.uk/curriculum/assess_progress/types_assessment/summative autor: Õppekavade, Eksamite ja Hindamiste Nõukogu ( Council of curriculum, examinations and assessments), 29 Clarendon Road, Clarendon Dock Belfast, BT1 3BG

Koolisport

Mõiste Definitsioon / kirjeldus Viited / näited
Koolisport Organiseeritud, regulaarne, võistlev või mittevõistlev sportlik tegevus koolioludes.
Võistlev koolisport Koolioludes toimuvad ja võrreldava võistlevusega tulemustele ja sooritusele orienteeritud sportlikud tegevused. Näited: õpilaste olümpiaadid, koolidevahelised võistlused jne.
Mittevõistlev koolisport Koolioludes toimuvad regulaarsed, mitte tulemustele orienteeritud sportlikud tegevused tervislikel, meelelahutuslikel, lõbusatel või sotsiaalsetel eesmärkidel. Näited: koolisisesed spordirühmad, kodanikualgatusega festivalid jne.
Koolispordi festival Organiseeritud mass-spordiüritus, kus kõik osalejad saavad olla samaaegselt aktiivsed, osaledes erinevates kohtades toimuvates erinevates tegevustes. Iga õpilane teeb läbi kõik kohad, nii et kõigile antakse võrdsed võimalused õppimiseks. Enamiku ajast mängib tegevuste ajal muusika. Näide: Ungari Koolispordi Liidu Do60 festival
https://www.youtube.com/watch?v=JTpdizz4gsw